54
Uncategorized
-
Ajajoonel liikumiseks kasuta nooli või scrolli hiirega
-
Ajajoonel liikumiseks kasuta nooli või scrolli hiirega
Eesti Raudtee 150
Raudtee ajalugu Eestis on põnev ja mitmekülgne, läbides erinevaid ajastuid, suuri tehnoloogilisi muutusi ning riigikordi. Esimestest rööbastest kuni modernsete rongideni – raudtee on ühendanud eestlasi omavahel ning avanud meile uksed suurde maailma.
Liikumiseks ajajoonel kasuta klaviatuuri nooli või keri hiirega.
01
Jan
1870
Alexander von der Pahlen
24. oktoober 1870 – Balti raudtee avamine, valmivad raudteetehased Tallinnas
24. oktoobril, uue kalendri järgi 5. novembril avati Balti raudtee. Balti laiarööpmelise raudtee peatee pikkus oli 416 km, lisaks kõrvalteid 48 km ulatuses. Raudteele ehitati 151 eri suuruses silda ja 21 jaama. Kõige eripärasem nendest oli Kadrina jaamahoone, mis loodi läheduses Palmse mõisas elanud Balti raudtee rajaja ja esimese juhi Alexander von der Pahleni erisoovide kohaselt.
02
Jan
1870
Jõgeva jaam oli Tapa-Tartu raudtee üks suuremaid jaamu
1875 – Balti Raudtee Seltsile kuuluva Tapa-Tartu raudtee ehituse algus
Ehitustöödega alustati mais ning raudtee valmis 1876. aasta sügiseks.
03
Jan
1870
Balti jaam 1870ndad
1870. aastate II pool – algsed raudrööpad vahetatakse välja raskemate terasrööbaste vastu
Uued rööpad võimaldasid tõsta keiserliku rongi kiirust ja tagada ohutu sõit.
01
Jan
1875
Raudtee tehnika kool
1880 – raudteehariduse algus Eestis, tegutsemist alustab Raudtee Tehnikakool Tallinnas
1880. aastatel sõitis reisirong Paldiskist Tallinnasse umbes 1 tunni ja 45 minutiga, Tallinnast Peterburi 10 tundi ning Tallinnast Tartusse 11 tundi, millest ligi 4 tundi kulus öösel ümberistumise ooteajale Tapa jaamas.
01
Jan
1880
-
Pihkva-Riia raudtee põhidepoo Valgas (1890)
-
Pihkva-Riia raudtee põhidepoo Valgas (1890)
1889 – Liivimaa Raudtee avamine Pihkvas
Laiarööpmeline raudteeliin läbis Valgat, Antslat ja Võrut. Valgast kujunes ulatuslik raudteesõlm koos vedurite põhidepoo ja arvukate töökodadega.
01
Jan
1889
Pärnu 1897
1896 – avatakse kitsarööpmeline Pärnu-Valga raudtee
Pärnust sai kitsarööpmelise raudtee sünnilinn Eestis. Jaam rajati endisele kindlusvööndile.
01
Jan
1896
Raudteeõnnetus Pukal (1897)
1897 – raudteekatastroof Pukal
Puka raudteekatastroof on jäänud Eesti ajaloo kõige ohvriterohkeimaks raudteeõnnetuseks, mille tagajärjel hukkus 56 sõjaväelast, kaks raudtee konduktorit, ühe veltveebeli abikaasa koos kahe lapsega. Raskeid vigastusi sai 43 sõjameest, kergemate haavadega pääsesid kolm ohvitseri ja 125 alamväelast.
01
Jan
1897
Dvigateli tehas (1918)
1899 – Tallinnas alustab tegevust suur vaguniehitustehas Dvigatel
Algusaastatel tegeles tehas eri tüüpi vagunite ehitamisega, tellimusi võeti vastu ka raudsildade, pöörangute, vagonettide, ristmike ja igasuguste metallist tagavaraosade tootmiseks. Dvigateli tehases valminud toodang läks üle ko... Read more
01
Jan
1899
Viljandi-Tallinna raudteeliin
1901 – kitsarööpmeline juurdeveoraudtee jõuab Tallinnasse, avatakse Viljandi-Tallinna raudteeliin
Raudteeliini pikkus oli 166 km ning raudtee kulges läbi Türi ja Lelle. Liini avamine soodustas majanduse arengut regioonis – Viljandis avati samal perioodil E. Pohli tuletikuvabrik ja U. Pahri masinatehas. Raudtee lõppes Tallinna kaubasadamas, mis oli kaupade liikumiseks väga oluline.
01
Jan
1901