We are apologize for the inconvenience but you need to download
more modern browser in order to be able to browse our page

Download Safari
Download Safari
Download Chrome
Download Chrome
Download Firefox
Download Firefox
Download IE 10+
Download IE 10+

Viljandi-Tallinna raudteeliin

1901 – kitsarööpmeline juurdeveoraudtee jõuab Tallinnasse, avatakse Viljandi-Tallinna raudteeliin

Raudteeliini pikkus oli 166 km ning raudtee kulges läbi Türi ja Lelle. Liini avamine soodustas majanduse arengut regioonis – Viljandis avati samal perioodil E. Pohli tuletikuvabrik ja U. Pahri masinatehas. Raudtee lõppes Tallinna kaubasadamas, mis oli kaupade liikumiseks väga oluline.

1901
1901

Narva raudteesild (arvatav aeg 1902-1918)

1902 – valmib prantslaste ehitatud uus Narva raudteesild

Tegemist oli suurima omataolise raudteesillaga Eestis.

1902
1902

Keila-Haapsalu raudteeliin

1904 – algab rongiliiklus Keila-Haapsalu raudteel

Raudteeliin ehitati selleks, et tsaari perekond ja tema kaaskondlased saaksid Haapsalus puhkamas käia.

1904
1904

Karl Ipsberg

1918 – Eesti Vabariigi Raudtee, tegevust alustab raudteevalitsus

Laiarööpmeliste raudteede ja kitsarööpmeliste sõjaväeraudteede baasil moodustati 15. novembril Iseseisev Eesti Vabariigi Raudtee (EVR), mille ülemaks määrati Karl Ipsberg, kel tuli raudteed juhtima hakata Vabadussõja tingimustes.

1918
1918

Valga-Koikküla kitsarööpmeline raudteeliin

1920 – avatakse Valga-Koikküla kitsarööpmeline raudtee

Lätlased küsisid oma raudtee kasutamise eest üsna palju kuldmünte ning raudtee ehitati, et lõpeks rongide liiklus Valga ja Mõniste vahel läbi Läti territooriumi.

1920
1920

Eesti raudteelaste esimene omamaine vorm (1921)

1921 – Eesti raudteelased saavad esimese omamaise vormi

1. juulist keelati raudteeteenistuses kanda veneaegseid mundreid ja ametimärke ja neid hakati võimaluste piires asendama: juuli alguspäevil jagati jaamaülematele välja uued punased vormimütsid, augusti lõpus said uue mütsi kond... Read more
1921
1921

Vedur 1920ndatest aastatest

1922 – Ülemiste-Sonda raudteelõigul võetakse rongiliiklusel kasutusele sauasüsteem

Uus sauasüsteem tõhustas oluliselt senist rongiliikluse ohutust.

1922
1922

Riisselja-Orajõe raudtee avamine (1923)

1923 – avatakse Riisselja-Orajõe kitsarööpmeline raudtee

Ümbruses leidus olulisel hulgal metsa ning uue 44-kilomeetrise harutee kaudu algas ulatuslik metsavedu.

1923
1923

Elektriraudtee

1924 – avatakse Baltimaade esimene elektriraudteeliin Tallinn-Pääsküla

Juba esimesed tegevuskuud näitasid elektriraudtee suurt populaarsust – kasvas sõitjate arv ning rahaliselt jõuti kohe kasumisse.

1924
1924

Sonda-Mustvee raudtee

1926 – avatakse Sonda-Mustvee kitsarööpmeline raudtee

Raudtee pikkus oli 63 km ja selle ehitus võeti ette kohaliku elanikkonna nõudel.

1926
1926
45