We are apologize for the inconvenience but you need to download
more modern browser in order to be able to browse our page

Download Safari
Download Safari
Download Chrome
Download Chrome
Download Firefox
Download Firefox
Download IE 10+
Download IE 10+

  • Ajajoonel liikumiseks kasuta nooli või scrolli hiirega

  • Ajajoonel liikumiseks kasuta nooli või scrolli hiirega

Eesti Raudtee 150

Raudtee ajalugu Eestis on põnev ja mitmekülgne, läbides erinevaid ajastuid, suuri tehnoloogilisi muutusi ning riigikordi. Esimestest rööbastest kuni modernsete rongideni – raudtee on ühendanud eestlasi omavahel ning avanud meile uksed suurde maailma.

Liikumiseks ajajoonel kasuta klaviatuuri nooli või keri hiirega.

1870
1870

Alexander von der Pahlen

24. oktoober 1870 – Balti raudtee avamine, valmivad raudteetehased Tallinnas

24. oktoobril, uue kalendri järgi 5. novembril avati Balti raudtee. Balti laiarööpmelise raudtee peatee pikkus oli 416 km, lisaks kõrvalteid 48 km ulatuses. Raudteele ehitati 151 eri suuruses silda ja 21 jaama. Kõige eripärasem nendest oli Kadrina jaamahoone, mis loodi läheduses Palmse mõisas elanud Balti raudtee rajaja ja esimese juhi Alexander von der Pahleni erisoovide kohaselt.

1870
1870

Jõgeva jaam oli Tapa-Tartu raudtee üks suuremaid jaamu

1875 – Balti Raudtee Seltsile kuuluva Tapa-Tartu raudtee ehituse algus

Ehitustöödega alustati mais ning raudtee valmis 1976. aasta sügiseks.

1870
1870

Balti jaam 1870ndad

1870. aastate II pool – algsed raudrööpad vahetatakse välja raskemate terasrööbaste vastu

Uued rööpad võimaldasid tõsta keiserliku rongi kiirust ja tagada ohutu sõit.

1875
1875

Raudtee tehnika kool

1880 – raudteehariduse algus Eestis, tegutsemist alustab Raudtee Tehnikakool Tallinnas

1880. aastatel sõitis reisirong Paldiskist Tallinnasse umbes 1 tunni ja 45 minutiga, Tallinnast Peterburi 10 tundi ning Tallinnast Tartusse 11 tundi, millest ligi 4 tundi kulus öösel ümberistumise ooteajale Tapa jaamas.

1880
1880
  • Pihkva-Riia raudtee põhidepoo Valgas (1890)

  • Pihkva-Riia raudtee põhidepoo Valgas (1890)

1889 – Liivimaa Raudtee avamine Pihkvas

Laiarööpmeline raudteeliin läbis Valgat, Antslat ja Võrut. Valgast kujunes ulatuslik raudteesõlm koos vedurite põhidepoo ja arvukate töökodadega.

1889
1889

Pärnu 1897

1896 – avatakse kitsarööpmeline Pärnu-Valga raudtee

Pärnust sai kitsarööpmelise raudtee sünnilinn Eestis. Jaam rajati endisele kindlusvööndile.

1896
1896

Raudteeõnnetus Pukal (1897)

1897 – raudteekatastroof Pukal

Puka raudteekatastroof on jäänud Eesti ajaloo kõige ohvriterohkeimaks raudteeõnnetuseks, mille tagajärjel hukkus 56 sõjaväelast, kaks raudtee konduktorit, ühe veltveebeli abikaasa koos kahe lapsega. Raskeid vigastusi sai 43 sõjameest, kergemate haavadega pääsesid kolm ohvitseri ja 125 alamväelast.

1897
1897

Dvigateli tehas (1918)

1899 – Tallinnas alustab tegevust suur vaguniehitustehas Dvigatel

Algusaastatel tegeles tehas eri tüüpi vagunite ehitamisega, tellimusi võeti vastu ka raudsildade, pöörangute, vagonettide, ristmike ja igasuguste metallist tagavaraosade tootmiseks. Dvigateli tehases valminud toodang läks üle ko... Read more
1899
1899

Viljandi-Tallinna raudteeliin

1901 – kitsarööpmeline juurdeveoraudtee jõuab Tallinnasse, avatakse Viljandi-Tallinna raudteeliin

Raudteeliini pikkus oli 166 km ning raudtee kulges läbi Türi ja Lelle. Liini avamine soodustas majanduse arengut regioonis – Viljandis avati samal perioodil E. Pohli tuletikuvabrik ja U. Pahri masinatehas. Raudtee lõppes Tallinna kaubasadamas, mis oli kaupade liikumiseks väga oluline.

1901
1901
53